Korduskasutatavad nõud avalikel üritustel, plastkorgid pudelite küljes, mikroplasti vähendamise algatused ja palju muud – kõik need sammud aitavad meil liikuda Euroopa Liidu ühekordse plasti direktiivis seatud suure eesmärgini, milleks on plastireostuse vähendamine, ringmajanduse edendamine ja looduse hoidmine.
See direktiiv seadis piirangud kõige saastavamatele plasttoodetele, mis moodustavad 70 protsenti mereprügist ning sellega seoses tuleb avalikel üritustel alates sellest aastast serveerida toitu ja jooki korduskasutatavates nõudes.
Allpool vastab Kliimaministeeriumi pakendi- ja plastijäätmete valdkonna juht Kertu Sapelkov muudatusega seotud enamlevinud küsimustele.
Miks ei tohi enam kasutada biolagunevaid ja muid keskkonnasõbralikke ühekordseid nõusid?
Iga ühekordne nõu, ka biolagunev, koormab keskkonda ja ei toeta ringmajandust, sest selle eeldus on materjalide võimalikult pikaaegne kasutus. Biolagunevad ja komposteeruvad nõud võivad tunduda parem alternatiiv, kuid nende tootmine ja kasutamine tekitavad endiselt palju jäätmeid ega ole tegelikult keskkonnasõbralikud.
Lisaks tekitavad märgistused nagu «biolagunev» ja «komposteeruv» inimestes segadust jäätmete sorteerimisel. Ka biolagunevad ja komposteeruvad nõud tuleb panna segaolmejäätmete hulka, kust need jõuavad edasi põletustehasesse või prügimäele, sest Eestis puudub võimekus neid tööstuslikult komposteerida. Seega ei vähenda sellised nõud jäätmete hulka ega keskkonnamõju.
